Valitsus kiitis heaks autoomaniku trahvimise!

EPL: Valitsus kiitis heaks autoomaniku trahvimise!

Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis annab jõustumisel teiste seadusemuudatuste kõrval politseile õiguse trahve määrata ka automaatse kiirusekontrolli tulemuste põhjal.

Justiitsministeeriumis valminud seadusemuudatuste kohaselt saab tulevikus kiiruseületamiste ja näiteks autode keelatud kohta parkimise eest karistada autojuhi asemel ka selle omanikku. (Indrek: Nagu ma kunagi TOMis soovitasingi teha. Kas tõesti esimene TOMi idee, mis jõuab seadusandlusesse?? Senini ei ole minu teada ükski neist sadadest esitatud ideedest veel kuskile jõudnud.)

Reeglina asub politsei sellist karistusviisi kasutama nende autode puhul, mille kiiruseületamine on tuvastatud automaatse kiiruskontrolli käigus kaameratega. Kaamerate abil, mida siseminister Jüri Pihli sõnul tuleb Eesti teedele esialgu 50, on nimelt sisuliselt võimatu tuvastada, kes oli kihutanud auto roolis.

Liisitud autode puhul ei tee politsei trahvi mitte liisinguettevõttele vaid sõiduki vastutavale kasutajale.

Uus seadus nimetab uudset karistust hoiatustrahviks ja selle suurus saab olema kuni 3000 krooni. Täpsemalt kehtib trahvi määramisel valem, kus lubatud sõidukiiruse ületamise kilomeetrite arv korrutatakse 50-ga.

Tegemist on hoiatustrahviga põhjusel, et õiguspõhimõtetest lähtuvalt saab karistada vaid inimest, kes on teo tegelikult toime pannud. Hoiatustrahv ei ole kuriteo- ega väärteokaristus ning seda ei kanta karistusregistrisse.

Trahviteate saanud omanikul on siiski võimalus ka hoiatustrahvi vaidlustada. Sellisel juhul alustatakse tavalist väärteomenetlust. Kui sõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahvi aga väitega, et autot kasutas keegi teine, kuid seda ei tuvastata, jääb hoiatustrahv jõusse.

Seadusemuudatus karmistab ka tavapäraselt mõõdetud kiiruseületamise eest määratud trahvi - kuni 20 km/h kiiruseületamise eest saab tulevikus kuni 100 trahviühiku suuruse trahvi. Suuremate kiiruseületamiste korral jääb trahvimäär seniseks.

Purjuspäi roolikeerjatel tuleb seadusemuudatuste jõustumisel arvestada aga sellega, et neist võib kurjategija saada juba pärast esmakordset politseile vahelejäämist.

Nimelt loeb politsei tulevikus kuriteoks automaatselt alates 0,5-promillise joobega autojuhtimise. Seni tuli kurjategijaks saamiseks sõita suvalise promillisekogusega aasta jooksul kaks korda, nüüd piisab ühekordsest vahelejäämisest.

Politsei võib seejuures kuriteoks lugeda ka väiksema joobega autojuhtimise juhul, kui tema puhul võib selgete väliste tunnuste põhjal väita, et ta ei ole võimeline sõidukit ohutult juhtima.

Sellise olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui alkoholi mõju on tugevdanud mingite ravimite tarvitamine.

Rein Langi sõnul võib politsei Ameerika politsei eeskujul ka juhte panna sõrmedega oma nina tabama või muid nippe kasutama, et juhi sõidukõlbatust tõestada.

Näiliselt kergemalt pääsevad praegusega võrreldes tulevikus juhid, kelle veres mõõdetakse alkoholi 0,2 kuni 0,5 promilli. Nimelt loeb seadus selle väärteoks ka mitmekordsel vahelejäämisel.

Justiitsminister Langi sõnul võib aga väärteokaristus olla kohati rangemgi kui kriminaalkaristus.

Konfiskeeritakse ka liistud autod

Liikluses kuriteo toime pannud juhtidelt lubab seaudsemuudatus peagi ära võtta ka nende käsutuses olnud liisitud autod. Selleks konfiskeeritakse roolijoodikul liisingulepingust tulenevad õigused, mille alusel ta autot kasutab. Tänu sellele saab talt ka auto ära võtta.

Iseseisva väärteokoosseisuna lisatakse seadusesse turvavöö kasutamise nõude rikkumine.