Jobukoefitsent valestiparkijate seas

Photo @ WrongParking

Varem siin on saanud T. poolt üles loetud kui suur osa siin lehel tabatud valestiparkijatest kuuluvad mingi auto margi omanike/kasutajate hulka. Nüüd aga võtsin lisaks veel aluseks ka selle, kui palju antud automargi esindajaid on üldse ARKi registreeritud (ehk siis kui suur on tõenäosus, et selline masin ette võiks jääda).

Siin on siis tulemused sellest kui palju esineb konkreetse automargi omanike/kasutajate seas jobusid. Keskmine oleks siis 1,0 (mis tähendaks, et nii suur kui on ARKi registris antud margi osakaal %, oleks ka antud margi osakaal % ka valestiparkijate seas).

Nagu näha on tõenäosus, et Mercedes, BMW, Toyota ja Audi roolist võib jobusid leida palju suurem kui teiste markide esindajate seas.

parkimine.ee: Tallinn avas elektrooniliste parkimislubade süsteemi

Photo @ parkimine.ee

EPL: Tallinn avas elektrooniliste parkimislubade süsteemi

Alates sellest nädalast on võimalik internetileheküljelt www.parkimine.ee elanike elektroonilisi parkimislubasid taotleda, alles jääb ka võimalus lasta seda teha infotöötajal Tallinna linnavalitsuse infosaalis.

Linna parkimistasu määruse kohaselt on avaliku tasulise parkimisala elanikel õigus osta endale soodushinnaga elaniku parkimiskaart, teatas Tallinna pressiteenistus. Seda saab soetada elanik, kelle elukoht on olnud vähemalt üks aasta taotluse esitamisele vahetult eelneval perioodil rahvastikuregistri andmetel Tallinn, kelle elukoht taotluse esitamisel asub rahvastikuregistri andmetel Tallinna avaliku tasulise parkimisala piires ning kelle ees- ja perekonnanimi on kantud sõiduki registreerimistunnistusele.

Igal inimesel on õigus saada üks kaart.

"Elektrooniline parkimiskaartide süsteem on ka meie jaoks uus lahendus, kuid ka võimalus lihtsustada ja mugavamaks muuta tervet süsteemi just linnakodanike huve silmas pidades. Siinkohal palume linnakodanikel olla kannatlikud, kuna süsteemis võib alguses tekkida mõningasi tõrkeid," märkis abilinnapea Jaanus Mutli.

Valitsus kiitis heaks autoomaniku trahvimise!

EPL: Valitsus kiitis heaks autoomaniku trahvimise!

Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis annab jõustumisel teiste seadusemuudatuste kõrval politseile õiguse trahve määrata ka automaatse kiirusekontrolli tulemuste põhjal.

Justiitsministeeriumis valminud seadusemuudatuste kohaselt saab tulevikus kiiruseületamiste ja näiteks autode keelatud kohta parkimise eest karistada autojuhi asemel ka selle omanikku. (Indrek: Nagu ma kunagi TOMis soovitasingi teha. Kas tõesti esimene TOMi idee, mis jõuab seadusandlusesse?? Senini ei ole minu teada ükski neist sadadest esitatud ideedest veel kuskile jõudnud.)

Reeglina asub politsei sellist karistusviisi kasutama nende autode puhul, mille kiiruseületamine on tuvastatud automaatse kiiruskontrolli käigus kaameratega. Kaamerate abil, mida siseminister Jüri Pihli sõnul tuleb Eesti teedele esialgu 50, on nimelt sisuliselt võimatu tuvastada, kes oli kihutanud auto roolis.

Liisitud autode puhul ei tee politsei trahvi mitte liisinguettevõttele vaid sõiduki vastutavale kasutajale.

Uus seadus nimetab uudset karistust hoiatustrahviks ja selle suurus saab olema kuni 3000 krooni. Täpsemalt kehtib trahvi määramisel valem, kus lubatud sõidukiiruse ületamise kilomeetrite arv korrutatakse 50-ga.

Tegemist on hoiatustrahviga põhjusel, et õiguspõhimõtetest lähtuvalt saab karistada vaid inimest, kes on teo tegelikult toime pannud. Hoiatustrahv ei ole kuriteo- ega väärteokaristus ning seda ei kanta karistusregistrisse.

Trahviteate saanud omanikul on siiski võimalus ka hoiatustrahvi vaidlustada. Sellisel juhul alustatakse tavalist väärteomenetlust. Kui sõiduki eest vastutav isik vaidlustab trahvi aga väitega, et autot kasutas keegi teine, kuid seda ei tuvastata, jääb hoiatustrahv jõusse.

Seadusemuudatus karmistab ka tavapäraselt mõõdetud kiiruseületamise eest määratud trahvi - kuni 20 km/h kiiruseületamise eest saab tulevikus kuni 100 trahviühiku suuruse trahvi. Suuremate kiiruseületamiste korral jääb trahvimäär seniseks.

Purjuspäi roolikeerjatel tuleb seadusemuudatuste jõustumisel arvestada aga sellega, et neist võib kurjategija saada juba pärast esmakordset politseile vahelejäämist.

Nimelt loeb politsei tulevikus kuriteoks automaatselt alates 0,5-promillise joobega autojuhtimise. Seni tuli kurjategijaks saamiseks sõita suvalise promillisekogusega aasta jooksul kaks korda, nüüd piisab ühekordsest vahelejäämisest.

Politsei võib seejuures kuriteoks lugeda ka väiksema joobega autojuhtimise juhul, kui tema puhul võib selgete väliste tunnuste põhjal väita, et ta ei ole võimeline sõidukit ohutult juhtima.

Sellise olukorraga on tegemist näiteks juhul, kui alkoholi mõju on tugevdanud mingite ravimite tarvitamine.

Rein Langi sõnul võib politsei Ameerika politsei eeskujul ka juhte panna sõrmedega oma nina tabama või muid nippe kasutama, et juhi sõidukõlbatust tõestada.

Näiliselt kergemalt pääsevad praegusega võrreldes tulevikus juhid, kelle veres mõõdetakse alkoholi 0,2 kuni 0,5 promilli. Nimelt loeb seadus selle väärteoks ka mitmekordsel vahelejäämisel.

Justiitsminister Langi sõnul võib aga väärteokaristus olla kohati rangemgi kui kriminaalkaristus.

Konfiskeeritakse ka liistud autod

Liikluses kuriteo toime pannud juhtidelt lubab seaudsemuudatus peagi ära võtta ka nende käsutuses olnud liisitud autod. Selleks konfiskeeritakse roolijoodikul liisingulepingust tulenevad õigused, mille alusel ta autot kasutab. Tänu sellele saab talt ka auto ära võtta.

Iseseisva väärteokoosseisuna lisatakse seadusesse turvavöö kasutamise nõude rikkumine.

Tallinnas on tänavu teisaldatud rekordarv autosid

EPL: Tallinnas on tänavu teisaldatud rekordarv autosid

Abilinnapea Jaanus Mutli sõnul teisaldati pealinnas tänavu 11 kuuga tasulisse parklasse 8075 liikluseeskirja rikkunud või liiklust takistanud sõidukit, mis on sadu autosid rohkem kui mullu terve aasta jooksul, teatas linna pressiteenistus.

"Kui terve eelmise aasta jooksul teisaldati kokku 3773 sõidukit, siis tänavu on see arv suurenenud juba kolmekordselt. Novembris teisaldati kokku 1043 sõidukit ja trahvisummasid määrati ligi 300 000 krooni eest," nentis Mutli.

Jaanuaris ja veebruaris teisaldati Tallinnas keskmiselt 439 sõidukit kuus. Alates märtsist hakkas pealinnas teisaldatud sõidukite arv tunduvalt kasvama, mille tulemusena märtsist juulini teisaldati keskmiselt 690 sõidukit kuus.

Abilinnapea sõnul kinnitab teisaldatud sõidukite arvu kasv tõsiasja, et pealinnas on töö teisalduse vallas tõhustunud.

Varasemad sama teema sissekanded:
Tallinnas teisaldati oktoobris rekordarv sõidukeid
Tallinnas teisaldati augustis rekordarv sõidukeid
Tallinnas on oluliselt kasvanud teisaldatud sõidukite arv
Tallinna tasuline parkimine arvudes